Ikhona imihlobomdala lapha eNkundleni ,izosisiza ngepoem yethu ndoda. Lesihloko sayo angisazi ngoba phela mina ngangimncane, angizange ngiyifunde e bhukwini ,kodwa it was an act asasiyenza nje as a war song emahlathini, sisephula lesilungu sabanikazi.
Uyakhumbula kuloya mnxeba we Origin yeziBongo ngakuthembisa ukuthi ngizothi ukukuhlephulela okuncani engikwaziyo ngohambo lweNkosi uMzilikazi. Kuthe komunye umyaka I was introduced to this African pilot obizwa ngebizo lami,(ngilebizo leSintu mina) isibongosakhe singesakoKhumalo. Ngathaba kakhulu ukuhlangana lomuntu wakithi kwazise sasiku Nordic country aBantu beyinvela kanci kulelodolobha ngaleyominyaka.Ngahle ngamgadla ngesiNdebele assuming ukuthi he is either Zulu or Ndebele.Kanti ngitshaye phansi, lumnumzane could not complete a sentence yesiNguni other than izibongo zakoKhumalo which were genuine.Ukhuluma isiTswana sase Botswana esideep deep, isiNgwato mpela. He said he is from a Botswana Nguni tribe called Baliti.
I think there comes the background of your POEM .Lu Khumalo yena ma ezicaza uthi bona bazinsilela zikaMzikikazi all the way from KwaZulu. Kuthiwa uMziklikazi uthe ephuma ezimpini zamabhunu ku Rustenburg area he approached isigodlo seNkosi u Khama.Izinhloli zikaKhama zahle zamtshela ukuthi lo Motsilikatsi akabodwa, ugadla abhubhise.AbeTswana impi abayazi kakade, ngabantu bokuthula, khona nje bande emlonyeni. Njalo amaconflict abo are traditionally solved by wisdom, so wahle wathumela iqula lakhe ukuthi uMzilikazi aziswe ukuthi impi lapha hatshi, njalo angamsiza ngakho konke akufisayo, lomhlaba lawo mnengi.I Nkosi lezi ezimbili zavumelana, uMzilikazi wathi umhlaba kaKhama mubi , inhlolizakhe zimlayele phambili so lapha ufuna umhlaba temporarily. Lakade bazikhethela the best mhlaba and they settled in Botswana.U Mzilikazi waphuma ke lamanye amabutho elubhekise koMthwakazi lo omaziyo namhlanje besiyahlola umhlaba. Basebetshiya abanye abantu lapha ebaTswaneni besithi bazobalanda masebesuthisekile ngalokho abazokufica phambili.Izolo iminyaka(calender) beyibalwa ngezigaba zokulima. Kuthiwa lana izulu balima bavuna, laphinda balima bavuna (year 2),laphinda futhi (year 3) , abeTswana baze babuza ukuthi kanti labana abahleli bodwa ngobani? INkosi Khama yathi kubo lingazihluphi, labo balinde iNkosi yabo izoza izobathatha. Aba Tswana bahle babanika igama lokuthi "ke Baliti " meaning ngaBalindi kumbe aBalindeli.
This Khumalo guy was very proud of being Ndebele and he appeared to knnow his history. He told me ukuthi up until the 70s isiNdebele/Zulu besikhulunywa ngobubanzi, it is his generation that has lost it. He said now what is left are names and surnames in that district. Ocassionally ,izingwevu zaBaliti mazithe zahlangana zawathi mothu amanzi aponjwana, kuyavuka ubuMzilikazi bazo, zigiye zihlabela ,zikhomba le lale zithungatha iNkosi yazo.Uthi only the old ones speak Ndebele/Zulu lakho mabe hlangene eg ezimnfeni but Tswana is the langauge everyone speak now.
I hope ngikukhanyisele ngebackground ye poem yakho ka Khama and the Matebele Warriors.
Leyo poem ma iqhubekela phambili( ngendlela esasiyidlala ngayo emaqaqeni selusile ) ithi:
Ha ha Mbamangwatho
Ha ha Wise Sekhomo
Go and tell Motsilikatsi
That Khama will Eat you Now!